Tööstusseminar Väliskapital norra ettevõtetes ning näited turule sisenemisest

Sihtturg: Norra

Share on Social Networks

Share Link

Use permanent link to share in social media

Share with a friend

Please login to send this presentation by email!

Embed in your website

Select page to start with

2.

3.

4.

6.

33.

41.

1. NORRA EKSPORT

5. NORSK IMPORT

11. KELLE KAPITAL?

21. TOIT

23. TEKSTIIL

25. PUIT

27. PLAST

29. NAFTA

31. PAUSE

36. ESINDUS(ED)

8. 2013

32. VÄLISTURUL ETABLEERMINE

40. PROFFESSIONAALNE VÕRGUSTIK

10. SEKTORITE VÄLISOMANIKEGA ETTEVÕTTED

34. VÕIB OLLA ODAV SINU JAOKS LIHTNE TUNDUV SUHTLED ÜHE INIMESEGA / GRUPIGA

43. NORRA SEKTORIS VÄIKEETTEVÕTTE OMANDAMINE

13. Millistest riikidest on pärit kapital mis mõjutab norra ärielu 10 % ulatuses?

15. 1216 MILJARDIT NOK olid 2014 lõpus suurus norra otseinvesteeringud välismaale 1297 MILJARDIT NOK olid välismaa otseinvesteeringud Norrasse

12. VÄLIS KOOPERATIIV ERA RIIKLIK

30. NORRA NAFTASEKTORI AGENDA Tõusta taas normaalsele tootmistasemele Toota efektiivsemalt Suuta end muuta

37. OLEKS NII NAGU SA TÖÖTAD EESTIS TUNDUB LOOGILINE VALIK VÕIMATU – KUNA KULUKAS

14. HIINA UK PRANTSUSMAA JAAPAN SAKSAMAA USA

35. SUUR TÕENÄOSUS, ET SATUD VALE ESINDAJA OTSA SUL PUUDUB KONTROLL JA VÕIMALUS MÕJUTADA EDUKUST SA OOTAD, ET KEEGI VÕÕRAS VIITSIKS PÜÜDA ÕNNESTUDA – SINU JAOKS. SEE EI TOIMI.

16. NORRA TÖÖSTUSEST KUULUB 10% VÄLISOMANIKELE NEMAD ANNAVAD TÖÖD 30% NORRA TÖÖSTUSES TÖÖTAVALE NAD TOODAVAD 36% NORRA TÖÖSTUSE TOOTMISVÄÄRTUSEST

28. NORRA PLASTISEKTORI AGENDA: tarbetööstusliku ning tööstustoote eraldamine HETKEL VAID 200 SEKTORI ETTEVÕTET NORRAS https://www.norskindustri.no/bransjer/plastindustri / http://www.emballasjeforeningen.no /

38. SUUR TÕENÄOSUS, ET SA EI SUUDAKS KA SUURE RAHAVOO OLEMASOLUL TURGU NII SISENEDA , ET TASUKS ÄRA VÄGA TOOTEST JA TEENUSEST SÕLTUV NING KLIENTIDE KULTUURIL BASEERUVAST TAGASISIDEST

39. MIS SIIS TÖÖTAB? KUI VAADATA LAIAS LAASTUS NING MIDA NÄITAB STRATEEGIA MILLE VALIVAD SUUREMAD VÄLISETTEVÕTTED ERANDIKS ON MUIDUGI ETTEVÕTTED KES PÜÜDLEVAD PISIKESE TURUOSA POOLE / ETTEVÕTTED KELLE TARNE ON NII SUURES ULATUSES SEERIATARNE NING LIHTNE – ET KA ÜKS HEA KANAL TOIDAB ÄRA / IT ETTEVÕTTED MÜÜES LAHENDUSI KUS KA ÜHE AGENDI PORTFELLIS OLEMINE, KELLEL ON ISESEISEV TURUOSA – ON PIISAV.

19. PROTSESS TEHNOLOOGIA KAUBANDUS KALANDUS MERENDUS MERI OFFSHORE NORRA SUURI ETTEVÕTTEID ERINEVATES SEKTORTES

22. NORRA TOIDUAINETESEKTORI AGENDA: import võidab IMPORT TÕUSEB, EKSPORT LANGEB: 2011 – 2012 + 4,6 % ! 230% ALATES 2005 PEA 10 MILLIARDIT NOK EKSPORT NING 2 MILLIARDIT IMPORT NORRA SEKTORIL VÄGA RASKE VASTU SEISTA KASVAVAD ERITI KERGELT IMPORDITAVAD KAUBAD: PAGARITOOTED JNE.

18. NORRA ETTEVÕTTE ENDINE NIMI ENDISE NORRA ETTEVÕTTE TÄNANE NIMI VÄLIS - OMANIKU PÄRITOLUMAA ÜLEVÕTMISE AASTA rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.

17. 90% KASV 2003 – 2010 800 ON SAANUD 1600 Protsessitööstus , tehnoloogiatööstus ning maritim / offshore VÄLISOMANIKE VALDUSES ENDISED NORRA ETTEVÕTTED

26. NORRA PUIDUSEKTORI AGENDA – puitu ei suudeta väärtustatult eksportida TOOTE KSPORTIJATEST ON SAANUD LOODUSRESSURSSIDE EKSPORTIJAD PÜÜTAKSE RESTARTIDA TÖÖSTUST KOMPENSEERIMASK ÕLIHINNA SEISUKORDA ON VAJA RIIKLIKKU INVESTEERIMIST KAUBANDUSBALANSI TASAKAALUSTAMISEKS KÕIK ON RESTARDIKS OLEMAS – PEALE POLIITILISTE OTSUSTE PUUDUB ÕLDSE TÖÖSTUSPOLIITIKA 200 MILJARDIT NOK – KINNISVARABUUM AGA MITTE INVESTEERINGUD

24. NORRA TEKSTIILISEKTORI AGENDA – sektori kuldajad igavesti möödas NORRA TEKSTIILITÖÖSTUS KAOTAS TÖÖKOHAD KOHTUDES GLOBAALSE TÖÖSTUSE JA TEHNOLOOGIAGA PIDIME ELAMA BRANDIDEST – KUID KAOTASIME KOGU SEKTORI KNOW - HOW ALLESJÄÄNUD TEEVAD HEAD ÄRI, NAGU MÖÖBLIKATETE NING VILLKANGASTE TOOTJAD TEEVAD AINULT OMA BRANDI FACHION CLUSTER NORWEGIAN FASHION HUB 3D SCANNING, PRINTING AV VARER TOPPINDUSTRISENTER

7. „ 2016 oli Norras madalaim kaubandusbilansi pluss: Kaupade eksport oli 747 miljardit norra krooni – allaminek tervelt 10,6 prosent i aastast 2015. Põhjuseks õlihinna langus ning nõrgenenud maismaaeksport. Nii nõrka aastat kui Norral oli 2016 pole olnud alates 1999 . “

20. PROTSESS TEHNOLOOGIA KAUBANDUS KALANDUS MERENDUS MERI OFFSHORE 10% 12% 7% 8% 11% VÄLISMAISE OMANIK - KAPITALI PROTSENT SEKTORIS Elektroonika sektoris kõrgeim – 15 %

42. TURUL KOHALOLEKU VÕRGUSTIK LÄBI KOHALIKE ERIALAINIMESTE VÕIMALUS VÄLJA VAHETADA VÕRGUSTIKU NÕRGAD LÜLID AJA JOOKSUL SA SAAD LAIALDASE NORRA KNOW - HOW OMA ETTEVÕTTESSE - NING KOHALIKU KLIENDIVÕRGUSTIKU SAAD PAKKUDA AFTER - MARKET TEENUST NING PAREMAID GARANTIIKOKKULEPPEID

9. 200 000 AUTOT Autode import 33,5 miljardit NOK KAUPU 519,1 milliarder kroner SUURIM KATEGOORIA « maskiner og transportmidler» MOBIILTELEFONE OSTIS NORRA 6,6 milliard i NOK eest NORRA MÜÜS KALA 60 milliar di NOK eest 796 400 000 kilo värsket kasvatatud lõhet müüdi välja Norrast EUROOPA KÕIGE OLULISEM EKSPORDIPIIRKOND, SH ERITI PRANTSUSMAA JA VENEMAA 70 % EKSPORDIST TULEB NORRASSE EUROOPAST

Views

  • 314 Total Views
  • 248 Website Views
  • 66 Embeded Views

Actions

  • 0 Social Shares
  • 0 Likes
  • 0 Dislikes
  • 0 Comments

Share count

  • 0 Facebook
  • 0 Twitter
  • 0 LinkedIn
  • 0 Google+

Embeds 3

  • 17 www.emliit.ee
  • 11 eml.aadb.ee
  • 3 emliit.ee